Esmaabi eesmärk on aidata kannatanut, kuid esimene inimene, kelle ohutus tuleb tagada, oled sina ise.

Paljud inimesed tormavad abi andma mõtlemata sellele, mis põhjustas õnnetuse. Tegelikult võib sündmuskoht olla endiselt ohtlik ning päästja võib samuti viga saada.

Kui sina saad kannatada, ei saa sa enam kedagi aidata.

Miks on enda ohutus kõige tähtsam?

Kui sündmuskoht ei ole ohutu, võib ühest kannatanust saada kaks või rohkem.

Näiteks võivad ohuks olla:

• liikuv liiklus;

• elekter;

• tuli ja suits;

• gaasileke;

• kokkuvarisemisoht;

• agressiivne inimene;

• ohtlik loom;

• kemikaalid või mürgised ained.

Peatu ja hinda olukorda

Enne tegutsemist küsi endalt:

✔ Kas siin on ohutu?

✔ Mis juhtus?

✔ Kas oht on möödas?

✔ Kas ma saan kannatanuni turvaliselt minna?

✔ Kas mul on vaja kaitsevahendeid?

Alles siis lähene kannatanule.

Kas kannatanut tuleb liigutada?

Kannatanut ei tohi ilma põhjuseta liigutada.

Erandiks on olukorrad, kus inimene jääb ohtu, näiteks:

• põlev auto;

• tulekahju;

• varisemisoht;

• liiklus;

• elektrioht;

• plahvatusoht.

Sellisel juhul tuleb inimene viia ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik.

Kas kasutada kaitsekindaid?

Võimalusel jah.

Ühekordsed kindad aitavad vähendada kokkupuudet vere ja teiste kehavedelikega.

Kui kindaid ei ole, pese või desinfitseeri käed pärast abi andmist.

Millal kutsuda abi?

Kui olukord tundub ohtlik või sa ei ole kindel, ära sea ennast ohtu.

Helista numbrile 112 ning kirjelda olukorda.

Päästekorraldaja annab sulle juhised, kuidas edasi tegutseda.

Pea meeles

Enne kui aitad teisi:

✅ kaitse ennast

✅ hinda olukorda

✅ eemalda oht või hoia sellest eemale

✅ kutsu vajadusel abi

Alles seejärel alusta esmaabi.

Loe ka

• Mida teha, kui inimene kaotab teadvuse?

• Kuidas helistada numbrile 112?

• Elustamine täiskasvanul samm-sammult

Kui inimene ei reageeri, tuleb kohe kontrollida, kas ta hingab. Just sellest sõltub, mida teha järgmisena – kas asetada kannatanu stabiilsesse küliliasendisse või alustada elustamist.

Oluline on hinnata hingamist kiiresti, kuid rahulikult.

1. Ava hingamisteed

Aseta üks käsi kannatanu otsaesisele.

Teise käega tõsta lõug üles.

Selline liigutus avab hingamisteed ning võimaldab hingamist õigesti hinnata.

Kui kahtlustad lülisamba traumat, tuleb hingamisteid avada ettevaatlikult ning võimalusel kasutada ainult lõua tõstmist.

2. Vaata

Vaata, kas rindkere liigub üles ja alla.

Normaalne hingamine tähendab regulaarseid rindkere liikumisi.

3. Kuula

Too oma kõrv kannatanu suu ja nina juurde.

Kuula hingamise heli.

4. Tunneta

Püüa põsel tunda väljahingatavat õhku.

Kui kaua kontrollida?

Hingamist hinnatakse kuni 10 sekundi jooksul.

Liiga lühike kontroll võib viia vale otsuseni.

Millal ei loeta hingamist normaalseks?

Normaalne hingamine EI OLE:

• üksikud hingetõmbed

• korisev hingamine

• ahmiv hingamine (agonal breathing)

• juhuslikud õhuahmimised

Sellisel juhul tuleb tegutseda nii, nagu inimene ei hingaks normaalselt.

Kui inimene hingab

Kui kannatanu:

• on teadvuseta;

• hingab normaalselt,

siis:

• helista numbrile 112;

• aseta kannatanu stabiilsesse küliliasendisse;

• jälgi pidevalt hingamist kuni kiirabi saabumiseni.

Kui inimene ei hinga

Kui normaalset hingamist ei ole:

• kutsu abi;

• helista 112;

• alusta kohe elustamist;

• kasuta AED-d niipea, kui see on saadaval.

Levinud vead

❌ Hingamist kontrollitakse ainult rindkere vaatamise järgi.

❌ Kontroll kestab vaid paar sekundit.

❌ Agonaalset hingamist peetakse normaalseks.

❌ Kannatanu pea jäetakse kuklasse viimata.

Kokkuvõte

Hingamise kontroll võtab vähem kui 10 sekundit, kuid selle tulemus määrab kogu edasise esmaabi. Õige hindamine aitab kiiresti otsustada, kas inimene vajab küliliasendit või kohest elustamist.

Kuidas ära tunda teadvusekaotust?

Inimene ei reageeri kõnetamisele ega õrnale raputamisele. Ta ei ava silmi ega vasta küsimustele.

1. Veendu enda ohutuses

Enne abistamist veendu, et sündmuskoht on ohutu nii kannatanule kui ka sinule.

2. Kontrolli teadvust

Pöördu inimese poole valju häälega ja raputa teda õrnalt õlgadest.

Näiteks:

"Kas te kuulete mind?"

Kui inimene ei reageeri, tuleb tegutseda kiiresti.

3. Helista hädaabinumbrile 112

Kui inimene on teadvuseta, kutsu kohe kiirabi.

Anna dispetšerile võimalikult täpne info:

• mis juhtus;

• kus te asute;

• mitu kannatanut on;

• milline on inimese seisund.

4. Kontrolli hingamist

Ava hingamisteed, kallutades pea ettevaatlikult taha ja tõstes lõua üles.

Hinda hingamist kuni 10 sekundi jooksul.

Kui inimene hingab normaalselt, ära alusta elustamist.

5. Aseta inimene stabiilsesse küliliasendisse

Kui inimene hingab, kuid on teadvuseta, keera ta külili.

See aitab hoida hingamisteed avatuna ja vähendab lämbumisohtu.

6. Jälgi inimese seisundit

Kontrolli regulaarselt hingamist kuni kiirabi saabumiseni.

Kui hingamine lakkab, alusta kohe elustamist.

Levinumad vead

Raputatakse inimest liiga tugevalt.

Antakse juua või süüa.

Jäetakse inimene selili lamama.

Ei kutsuta kiirabi.

Lahkutakse kannatanu juurest.

Kokkuvõte

Teadvusekaotuse korral on kõige olulisem hinnata olukorda, kutsuda abi, kontrollida hingamist ning vajadusel asetada inimene stabiilsesse küliliasendisse. Kui hingamine puudub või ei ole normaalne, tuleb alustada elustamist ja kasutada AED-d, kui see on kättesaadav.

Loe ka

• Elustamine täiskasvanul

• Kuidas kasutada AED-d?

• Lämbumine täiskasvanul

• Stabiilne küliliasend samm-sammult

Kui inimene ei reageeri, kuid hingab normaalselt, ei tohi teda jätta selili. Sellises asendis võib keel vajuda hingamisteedesse või oksendamise korral võib inimene lämbuda.

Sellisel juhul tuleb kannatanu pöörata stabiilsesse küliliasendisse ning jälgida tema seisundit kuni kiirabi saabumiseni.

Millal kasutada küliliasendit?

Kasuta küliliasendit siis, kui:

inimene on teadvuseta;
hingab normaalselt;
puudub vajadus elustada.

Kui inimene ei hinga või hingab ebanormaalselt, tuleb alustada elustamisega – küliliasend ei ole sellisel juhul õige lahendus.

Kuidas panna inimene küliliasendisse?

1. Kontrolli ohutust

Veendu, et sündmuskoht oleks ohutu nii sinule kui ka kannatanule.

2. Ava hingamisteed

Kalluta pea ettevaatlikult kuklasse ja kontrolli hingamist.

3. Siruta lähim käsi välja

Pane kannatanu sinule lähem käsi umbes 90° nurga alla.

4. Aseta teine käsi põsele

Võta kaugem käsi ning aseta selle labakäsi kannatanu põse vastu.

5. Kõverda kaugem jalg

Painuta kaugem põlv.

6. Pööra inimene enda poole

Haara põlvest ja õlast ning pööra kannatanu rahulikult küljele.

7. Kontrolli pead ja hingamist

Veendu, et:

• hingamisteed on avatud;

• pea toetub käele;

• suu on suunatud allapoole, et oksendus saaks vabalt väljuda.

Pärast pööramist kontrolli uuesti hingamist.

Kuni kiirabi saabub

• jälgi pidevalt hingamist;

• ära jäta kannatanut üksi;

• hoia teda soojas;

• ole valmis alustama elustamist, kui hingamine peatub.

Levinumad vead

Jäetakse inimene selili.

Pea vajub ette ja hingamisteed sulguvad.

Kannatanut ei jälgita pärast küliliasendisse pööramist.

Eeldatakse, et küliliasend tähendab, et rohkem midagi teha pole vaja.

Pea meeles

Kui inimene on teadvuseta, kuid hingab – keera ta stabiilsesse küliliasendisse ja jälgi tema hingamist kuni kiirabi saabumiseni. See lihtne tegevus võib ära hoida lämbumise ja päästa elu.