Esmaabi algab sinu ohutusest – miks see on kõige tähtsam?

Esmaabi eesmärk on aidata kannatanut, kuid esimene inimene, kelle ohutus tuleb tagada, oled sina ise.

Paljud inimesed tormavad abi andma mõtlemata sellele, mis põhjustas õnnetuse. Tegelikult võib sündmuskoht olla endiselt ohtlik ning päästja võib samuti viga saada.

Kui sina saad kannatada, ei saa sa enam kedagi aidata.

Miks on enda ohutus kõige tähtsam?

Kui sündmuskoht ei ole ohutu, võib ühest kannatanust saada kaks või rohkem.

Näiteks võivad ohuks olla:

• liikuv liiklus;

• elekter;

• tuli ja suits;

• gaasileke;

• kokkuvarisemisoht;

• agressiivne inimene;

• ohtlik loom;

• kemikaalid või mürgised ained.

Peatu ja hinda olukorda

Enne tegutsemist küsi endalt:

✔ Kas siin on ohutu?

✔ Mis juhtus?

✔ Kas oht on möödas?

✔ Kas ma saan kannatanuni turvaliselt minna?

✔ Kas mul on vaja kaitsevahendeid?

Alles siis lähene kannatanule.

Kas kannatanut tuleb liigutada?

Kannatanut ei tohi ilma põhjuseta liigutada.

Erandiks on olukorrad, kus inimene jääb ohtu, näiteks:

• põlev auto;

• tulekahju;

• varisemisoht;

• liiklus;

• elektrioht;

• plahvatusoht.

Sellisel juhul tuleb inimene viia ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik.

Kas kasutada kaitsekindaid?

Võimalusel jah.

Ühekordsed kindad aitavad vähendada kokkupuudet vere ja teiste kehavedelikega.

Kui kindaid ei ole, pese või desinfitseeri käed pärast abi andmist.

Millal kutsuda abi?

Kui olukord tundub ohtlik või sa ei ole kindel, ära sea ennast ohtu.

Helista numbrile 112 ning kirjelda olukorda.

Päästekorraldaja annab sulle juhised, kuidas edasi tegutseda.

Pea meeles

Enne kui aitad teisi:

✅ kaitse ennast

✅ hinda olukorda

✅ eemalda oht või hoia sellest eemale

✅ kutsu vajadusel abi

Alles seejärel alusta esmaabi.

Loe ka

• Mida teha, kui inimene kaotab teadvuse?

• Kuidas helistada numbrile 112?

• Elustamine täiskasvanul samm-sammult