Õnnetus võib juhtuda igas töökeskkonnas – kontoris, tootmises, laos, koolis või teeninduses. Esimesed minutid enne professionaalse abi saabumist võivad olla väga olulised.
Esmaabikoolituse eesmärk ei ole muuta töötajaid meditsiinitöötajateks. Eesmärk on anda neile oskused, et nad oskaksid olukorda hinnata, abi kutsuda ja vajadusel anda elupäästvat esmaabi.
Inimene, kes on olukorda varem koolitusel läbi harjutanud, suudab päriselus kiiremini otsustada.
Koolitus aitab töötajal:
hinnata olukorra ohutust;
kontrollida kannatanu teadvust ja hingamist;
kutsuda abi;
peatada tugevat verejooksu;
alustada elustamist;
kasutada AED-d.
Hädaolukorras ei ole probleem sageli teadmiste täielik puudumine, vaid hirm midagi valesti teha.
Praktiline harjutamine aitab vähendada ebakindlust. Kui inimene on sarnase olukorra koolitusel juba läbi teinud, on tal lihtsam päriselus tegutseda.
Esmaabikoolitus suurendab kogu meeskonna teadlikkust.
Töötajad hakkavad paremini märkama:
võimalikke ohte;
puudusi esmaabivahendites;
riskikäitumist;
olukordi, kus on vaja kiiresti abi kutsuda.
See aitab kaasa turvalisema töökeskkonna kujunemisele.
Esmaabioskusi ei kasutata ainult tööl.
Neid võib vaja minna:
kodus;
liikluses;
reisil;
spordis;
avalikus kohas.
Seetõttu on koolitusest kasu nii ettevõttele kui ka töötajale endale.
Ainult teooria kuulamisest ei piisa.
Kõige rohkem õpitakse siis, kui osaleja saab ise:
teha rindkere kompressioone;
proovida AED kasutamist;
harjutada verejooksu peatamist;
lahendada realistlikke situatsioone.
Praktiline kogemus aitab teadmised muuta oskusteks.
Esmaabikoolitus on investeering töötajate turvalisusse, enesekindlusse ja ettevõtte valmisolekusse.
Hädaolukorras ei ole oluline ainult teada, mida teha – oluline on osata õigel hetkel tegutseda.

