Miks ei piisa ainult enesetundest?

Paljud inimesed pöörduvad arsti poole alles siis, kui tekivad tugevad sümptomid. Tegelikult võivad mitmed haigused areneda pikka aega märkamatult.

Näiteks võivad kõrge vererõhk, II tüüpi diabeet või kõrgenenud kolesterool püsida aastaid ilma nähtavate kaebusteta. Samal ajal suureneb infarkti, insuldi ja teiste tõsiste haiguste risk.

Seetõttu soovitatakse tervisenäitajaid kontrollida regulaarselt ka täiesti tervetel inimestel.

Milliseid näitajaid tasub kontrollida?

✔ Vererõhk

✔ Veresuhkur

✔ Kolesterool

✔ Kehakaal ja kehamassiindeks

✔ Pulss

✔ Hapnikusaturatsioon (vajadusel)

✔ Vereanalüüsid vastavalt vanusele ja riskiteguritele

Kes peaks tervisekontrollis sagedamini käima?

Regulaarne kontroll on eriti oluline inimestele, kes:

• on üle 40 aasta vanad;

• suitsetavad;

• on ülekaalulised;

• liiguvad vähe;

• töötavad istuval tööl;

• kogevad pidevat stressi;

• kelle perekonnas esineb südame-veresoonkonna haigusi või diabeeti.

Kui tihti kontrollis käia?

Üldiselt soovitatakse:

• vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas;

• veresuhkrut ja kolesterooli vastavalt perearsti soovitusele või riskitegurite olemasolul sagedamini;

• üldist tervisekontrolli regulaarselt vastavalt vanusele.

Miks on varajane avastamine oluline?

Mida varem probleem avastatakse, seda lihtsam on seda ravida või kontrolli all hoida.

Paljudel juhtudel piisab elustiili muutmisest:

• tervislikum toitumine;

• regulaarne liikumine;

• kehakaalu normaliseerimine;

• suitsetamisest loobumine;

• stressi vähendamine.

Kokkuvõte

Regulaarne tervisekontroll ei tähenda, et inimene oleks haige. Vastupidi – see aitab veenduda, et tervis on korras, ning avastada võimalikud probleemid enne sümptomite tekkimist.

Tervis on lihtsam hoida kui hiljem taastada.