Paljud haigused arenevad aeglaselt ega põhjusta alguses kaebusi. Regulaarne tervisenäitajate jälgimine aitab märgata muutusi varakult ning vajadusel pöörduda õigel ajal arsti poole.
Tervisepäevadel mõõdame sageli just neid näitajaid, sest need annavad hea ülevaate inimese hetkeseisundist.
Kõrge vererõhk võib aastaid kulgeda ilma sümptomiteta.
Soovitatav:
mõõta vähemalt kord aastas;
kõrgema riski korral sagedamini;
pidada mõõtmistulemuste kohta arvestust.
Pulss näitab südame tööd.
Täiskasvanu rahulik pulss on tavaliselt:
60–100 lööki minutis.
Treenitud inimestel võib see olla madalam.
Arsti poole tasub pöörduda, kui pulss on püsivalt väga kiire, väga aeglane või ebaregulaarne.
Kõrgenenud veresuhkur võib viidata diabeedile või selle eelstaadiumile.
Kontrollimine on eriti oluline juhul, kui:
perekonnas esineb diabeeti;
esineb ülekaal;
vanus on üle 40 aasta;
esineb suur janu või sage urineerimine.
Normaalne kehatemperatuur jääb enamasti vahemikku:
36,1–37,2 °C
Kõrgenenud temperatuur võib viidata infektsioonile või põletikule.
Pulssoksümeeter mõõdab vere hapnikusisaldust.
Tervel inimesel on näit tavaliselt:
95–100%.
Madalamad väärtused võivad vajada täiendavat hindamist, eriti hingamisteede haiguste korral.
Regulaarne kehakaalu jälgimine aitab märgata muutusi, mis võivad olla seotud toitumise, ainevahetuse või erinevate haigustega.
Oluline ei ole ainult kaal, vaid ka selle muutumine aja jooksul.
Soovitav on teha tervisekontroll vähemalt kord aastas isegi siis, kui enesetunne on hea.
Sagedasem kontroll on soovitatav inimestele, kellel on:
kõrge vererõhk;
diabeet;
südame-veresoonkonna haigused;
ülekaal;
kroonilised haigused;
vanus üle 40 aasta.
Lihtsad mõõtmised võivad aidata avastada tervisemuresid enne sümptomite tekkimist. Regulaarne tervisekontroll annab parema ülevaate organismi seisundist ning aitab teha teadlikke otsuseid oma tervise hoidmiseks.

