Uus liiklusseadus ja esmaabi!
Uus liiklusseadus ja esmaabi!
Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse ja teadmiste kontrolli ning õppevahendite ja -kava nõuded
Vastu võetud 14.12.2010 nr 80
Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse” § 100 lõike 8 alusel.§ 1. Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse nõuded
(1) Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse (edaspidi esmaabikoolitus) kestus on 16 tundi, millest ühe kolmandiku moodustab praktiline osa.
(2) Esmaabikoolituse õpperühmas võib olla kuni 25 õpilast.§ 2. Esmaabikoolituse õppevahendite nõuded
Esmaabikoolituse läbiviimisel kasutatakse vähemalt järgmisi õppevahendeid:1) mootorsõiduki esmaabikomplektid;2) sidumisvahendite komplektid, sealhulgas kolmnurkrätikud paarikaupa harjutamiseks;3) desinfitseerimisvahendiga puhastatav mannekeen, millel on võimalik harjutada kaudset südamemassaaži ning hingamisteede avamist ja ventileerimist;4) hingamisteede avatust ja suletust illustreeriv õppematerjal;5) elustamise skemaatilised plakatid ja pildimaterjal;6) esmaabikoolituse praktilise osa abivahendid (põrandatekk või vaip, desinfitseerimisvahendid).§ 3. Esmaabikoolituse õppekava nõuded ja teadmiste kontroll
(1) Esmaabikoolituse õppekava (edaspidi õppekava) koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.
(2) Õppekava sisaldab järgmisi esmaabiteadmisi ja -oskusi:1) õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;2) esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine;3) esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused (sealhulgas liiklusõnnetusele iseloomulikud vigastused), sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, sideme ja kolmnurkrätiku kasutamine, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised;4) esmaabi külmakahjustuse ja põletuse korral sõltuvalt põhjustest (termilised, keemilised);5) meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;6) mootorsõiduki esmaabikomplekti kasutamine.
(3) Õppekava praktilises osas on igal koolitusest osavõtjal võimalik harjutada hingamisteede avamist, elustamist, välise verejooksu peatamist, haava sidumist, luumurru fikseerimist abivahendiga, kannatanu asendi (šokiasend, stabiilne külgasend) seadmist, mootorsõiduki esmaabikomplekti kasutamist ning teadvusel ja teadvusetu kannatanu üldist abistamist.
(4) Teadmiste kontrolli aluseks on määruse § 3 lõikes 2 loetletud teoreetilised teadmised esmaabist ja lõikes 3 loetletud praktilise harjutamise käigus omandatud esmaabi võtete kasutamise oskus.
(5) Teadmiste kontroll määruse § 3 lõikes 2 loetletud teoreetiliste teadmiste osas peab olema läbi viidud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 27. juuli 2009. a määrus nr 73 „Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse, selle õppevahendite ja -kava nõuded ning tunnistuse vorm” (RTL 2009, 64, 949) tunnistatakse kehtetuks.§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2011. a.www.riigiteataja.ee/akt/13335732
§ 119. Mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajale esitatavad nõuded
Mootorsõidukijuhi esmaabiõpetaja peab olema registreeritud tervishoiutöötajana tervishoiutöötajate riiklikus registris.
http://w2.terviseamet.ee/mveeb/Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kordwww.riigiteataja.ee/akt/23105, Firmad peavad koolitama vastava seaduse järgi ja oluline, et väljaõppekava ja õpetaja vastaks nõuetele!!
§ 3. Esmaabiandja väljaõpe ja täiendõpe
(1) Tööandja korraldab ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest.
(2) Ettevõttes esmaabiandja väljaõppe eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks. Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava (lisa 2).
(3) Tööandja suunab esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Esmaabiandjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi.
(4) Esmaabiandjate väljaõpet ja täiendõpet koolitusasutuses võib läbi viia meditsiinitöötaja, kes on läbinud Eesti Punase Risti või muu pädeva asutuse esmaabiõpetajate koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistust.
(5) Koolitusasutus peab kursuse lõpetanud esmaabiandjale väljastama pärast teadmiste kontrolli tunnistuse.
